"Meie reis algas hommikul kell 4 Uhtnast, kust sõitsime bussiga Tallinnasse. Me lendasime 2 tundi. Mina sõitsin lennukiga esimest korda ja maandumisel läksid mul kõrvad lukku ja päris valus oli. Madriidis võtsid meid vastu meie sõbrad, kelle juurde me ööbima läksime. Minu sõbra nimi on Ana Maria ja ta on 11 aastat vana. Me sõitsime Alcazar de San Juani bussiga väga kaua. Mu sõber on väga tore ja samuti tema vanemad. Nad elasid korteris, mis oli väga suur. Sellel oli kaks korrust, seitse tuba ja kaks WCd. Kui me sinna kohale jõudsime, hakkasin ma jalanõusid jalast ära võtma ja Ana Maria ütles kohe “no, no, no”. Sain aru, et nemda käivad välisjalanõudega toas ringi. Ma sain seal kodus endale oma toa. Alguses, kui me sinna jõudsime, pidin ma ta emale põsemusi tegema mõlemale poole – see oli natuke naljakas. Esimene õhtu oli väga tore."
Käti Ilmjärv, 5.klass

"Esimene õhtu Hispaania peres oli natuke hirmutav. Ei julgenud midagi teha ega rääkida. Ei julgenud isegi üksi mitte kuhugi minna. Ainult tulin ja läksin selle poisiga kaasa. Kui pere mulle maja näitas, olin ma üllatunud. See oli nii ilus maja."
Silver Toom, 5.klass

„Hispaanias oli tore! Kõige rohkem meeldis mulle tuuleveskite juures. Seal oli nii kõva tuul, et võisid seista vastu tuult ja tuul hoidis mindlausa kinni. Juuksed olid sassis ja me nägime, et skorpioni moodi sipelgad, kes kõndisid tee peal, lendasid vahepeal õhku tagurpidi, siis said püsti ja tuul lükkas nad uuesti lendu. ...“
Rebeca Lichtfeldt, 6. klass

"Me käisime veel Rooma impeeriumit vaatamas ka, mis asutati 2000 aastat tagasi. Roomlased tulid sinna ja panid hispaanlased tööle, et nad saaksid endale lossi. Need, keda enam vaja ei läinud, saadeti loomi tapma. Tavaliselt nad tapsid hunte ja rebaseid, sest lõvisid oli kallis üle piiri tuua. Gladiaatorid olid nende sõdalaste nimed ja neil tuli pikk maa kõndida, et ta areenile jõuaks. Poole maa peal oli palvetamise koht. Seal nad palvetasid, et nad surma ei saaks ja et neid saadaks edu. Palju kujusid on seal veel säilinud ja neid on muuseumis näha.

Käisime ka ühes väga räpakas baaris jäätist söömas, õpetajad ja lapsed eraldi.

Silver Toom, 5. klass

"Mulle meeldis sõita lennukiga, sest sealt oli väga ilus vaade. Mulle meeldis ka minna tuuleveskite juurde. Seal oli väga lahe ja ka sealt oli ilus vaade. Seal oli ka väga tugev tuul.
Mulle meeldis väga mu Hispaania kodu ja mu perekond, kus ma elasin. Minu sõbra nimi on Alvaro.
Mulle kingiti viimasel õhtul mp4 ja seejärel viidi mind restorani sööma."
Järt Podekrat, 4. klass

Keelega ma tulin väga hästi toime ja reis oli super-super tore ja seiklusi täis!
Hüvastijätu õhtu oli väga kurb, sest nad olid meile juba nagu sugulased. Me saime palju kinke ja me kinkisime neile ka kinke Eestimaalt.

Sellised on laste muljed, kes olid nädala kostil võõras peres, mis järjest omasemaks ja kallimaks sai.