ME KÕIK EI SAA TEHA SUURI ASJU, KUID ME VÕIME TEHA VÄIKESI ASJU SUURE ARMASTUSEGA. (Ema Teresa)

08 oktoober 2009

1,päev

Hommikune pilvine taevas Uhtna kohal lehvitab meile hüvastijätuks juba kell 7.
Raimo, Magnuse ja Marite pere on kohal. Varsti saabub ka meie ilus punane buss ning tore bussijuht Kalju.
Direktor Ly Kivistik teeb esimesed ülesvõtted videokaameraga. Caroli, Kaja, Marguse ja Ene saabumisel jäädvustasime unised näod ühisele grupifotole ning asume teele.
Nägemiseni!
Meist jääb maha Uhtna koolimaja, mis ka tasapisi ärkama hakkab, poole tunni pärast kamandab võimukas koolikell siiajääjad esimesse teisipäevasesse koolitundi.
Märkamatult oleme Eesti-Läti piiril, varsti Läti-Leedu piiril ning siis juba Kaunases.
Kaunase vanalinnas leiame kerge vaevaga üles oma hosteli ning seame end sisse.
Enne öörahu teeme pika jalutuskäigu hilisõhtuses Kaunases. Kell 11 teeme kuuma teed ning poeme põhku, meeste toas on ikka veel tants ja trall... Bussijuht magab.
Lapsed, eriti poisid on pikast sõidust nii väsinud, et ei suuda üksteist kõditamata ega kisklemiseta olla.... Magnuse arvates on põhjus Marguses ja Raimos, sest tema ju isegi oleks vaikselt kui bussijuht magab.... Margus põhjendab kisa-kära sellega , et Magnus ja Raimo seda või teist enne tegid.... Raimo jälle väidab, et teised poisid teda kiusavad...
Kus see tõde või selgus?

Kommentaare ei ole: